Hea, et talveaia nii sujuvalt üles leidsin, polnud enne seal käinud. Istekoht oli kehvavõitu, kuna kõik istmed olid samal kõrgusel. Muidugi sattus minu ette istuma üks kõige suuremaid inimesi publiku seas. Pidin kogu aeg otsima nii paremalt kui ka vasakult, kust näeb kõige paremini jälle laval toimuvat. Masendav. Lava ümbritsesid paljud taimed, mis tegi vaatamise veel keerulisemaks. Silmad olid nähtavasti lugemisest väsinud, õnneks suutsin keskenduda. Üldiselt huvitav koha valik, kus etendus läbi viia. Asusin lavast ka nii kaugel, et pilt kippus juba häguseks minema, märk, et peaks endale prillid muretsema.
Kõige rohkem silma paistsid Tõnn Lamp Tuglasena, Karl Laumet Visnapuuna, Kaspar Velberg Adsonina. Meeldisid Tuglase, Visnapuu ja Underi teksitd, nii samuti olid nende omavahel saadetud kirjad väga võluvad. Ette kandmine oli ladus, Rajaveer ja Lamp lugesid ilmekalt. Seda ma arvan etenduseks ei saakski iseloomustada, kuna ta oli pigem Siuru tutvustus, lühiülevaade sellest ajast, mis tol hetkel oli. Tekstide ja luule ette lugemine, mõned laulud klaveri saatel. Sõna “kohvik” tekkest, Visnapuu mõttekulg. Ei, üldiselt üritus oli huvitav, näitlejad ka päris hästi valitud, ent ma ei oodanud midagi sellist. Aga meeldiv kogemus, sest luule ja kirjandus mulle meeldib, ning ajalugu on alati põnev nõnda kogeda. Peale etendust veel publikuga väike oksjon, mis kujunes päris humoorikaks. Rohkem mõtteid või iseloomustusi jagada ei oskagi, kokkuvõttes oli järjekordselt üks ilus õhtu!
Hinnang: 4, sai omapärase pildi Siuru tegelastest ja nende loomest.
Laval: Under, Adson, Tuglas, Gailit, Visnapuu, Semper, Ilbak, Pinna, Valdese
Etendasid
Ester Kuntu, Chistopher Rajaveer, Karl Laumets, Kaspar Velberg, Jürgen Gansen, Tõnn Lamp, Liisa Saaremäel, Laura Kalle
Klaveril saadab Jaak Jürisson
Kava eestvedaja – Riina Roose
Kunstnikud – Anu Konze, Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt
Ilusat õhtut
huvitavaline 